Annou vini tout mounn pou nou gaye lide pou nou plòte lide

kenn
100 Posts
100 Posts
Messages : 155
Inscription : mardi 10 avril 2007 17:01
Localisation : CANADA

Annou vini tout mounn pou nou gaye lide pou nou plòte lide

Message par kenn »

M'ap koumanse nan an di on grwò mèrsi ba granpapoo ba webmater a potomitan-an , mon ja ka koumanse tou nan an di on grwò mèrsi ba tout mounn k'ava lu sa k'ava finn marke sou li , lide n'ava vroye sou twèl sila-a

pèrsonnelman pou mwen, vroye kreyòl-la douvan se on bagay k'ap fèt an piti an piti an mizi an mizi

se on bagay k'ava sav fèt gras ak konbitans tout mounn nètt

me ki dapre mwen fèt pou koumanse ak travay bann mounn k'ap ekri an kreyòl , se noumenm k'ap ekri an kreyòl ki pou fè premien lo jèfò sa-a ki nessessè pou pèrmèt on diffuzion optimòm a lanng kreyòl atè tout peyi mounn ka parle y
premien lo jèfò sa-a ka koumanse nan an aprwann nuyans ki finn ann uzaj lakay chack mounn se ak sa n'ava kapab adapte kreyòl a chack krwen pou pèrmèt diffuzion optimòm-la

pass fòck nou ka mande tèt'nou kestion sa-a ès n'ava blije tradywi on zèv sòt nan on kreyòl pou all nan on lòt ann egzanp :
( haiti nòr ) mwen mon pa te vle wè sa kon sa, men kounye ya i ka wè y
(haiti sant ) mwen m pa te vle wè sa kon sa, men kounye ya li ka wè l
( guadeloupe) mwen an pa te vle vwè sa kon sa, me kon ye la i ka vwè y
( martinique) mwen man pa te le wè sa kon sa, men kon ye la i ka wè y
( guyane) mo pa te le wè sa kon sa me atò la-a i ka wè y

zòt tout ke pardonnen mwen si mon pa ka egzack egzack! si mon finn fè on erè zòt temèt ( peut) korije y

ès sa pa t'ava pi bon , pi bèl pou nou aprwann konnèt nuyans a chack pèp a chack rejion enpi ansanm nou ke chize bò on tab pou nou ka di mi manniè ki ke pi optimòm pou ekri mon bien di ekri pass chack grenn mounn toujou ka parle jan abitud a-yo finn devlope , fòck nou ka respeckte sa , fòck nou ka aprwann respeckte sa , me nou tout kapab fè on jèfò ansanm pou moute doubout on ekritu kreyòl optimòm ak kili n'ava ekri bann roman , n'ava ekri bann pwezi , n'ava ekri bann chanson
nan respè ba tout bann divèrsite a lanng-lan

me tou sa ava mande nou pou nou rive distenge differan rejis ki genyen nan lanng-lan

tchecke sa-a
on haitien kapab ekri an de jan pou di on yonn fraz , kapab ka se menm jan-an tou an nan lòt variete a kreyòl-la

(1)m' pe di nou g'on baay dévan sa-a ki pa pe kap fèt kòm sa

(2)m'ap di zòt gen on bagay douvan sa-a ki p'aprwal kapab fèt kon sa

On remarque tous ici qu'il nous faut distinguer le registre parler du registre ecrit de la langue .
la phrase 1 serait incomprehensible pour un créolophone non-haitien , en revanche la phrase 2 offre une possibilite de comprehension ou d'interpretation .

m'ap kanpe la-a
je m'arrête ici
KENN
sebastien
10 Posts
10 Posts
Messages : 16
Inscription : jeudi 24 mai 2007 23:23
Localisation : Ste Anne Martinique

vwè'y epi tann li

Message par sebastien »

mwen pa komprann ni premye ni dezièm fraz ou matche kenn
me petet si mwen te tann sa ou matche la mwen te kèy sa komprann?
mwen sav sa ka existe de program ka permèt ou di koute en fraz ou matche asou ordinatè a. mwen za tann li an angle epi an franse osi tou. sa te key bel si nou te pe fè ta nou an, me mwen ka byen panse sa pa fasil pou fèt.
granpapoo
100 Posts
100 Posts
Messages : 147
Inscription : mercredi 06 juillet 2005 18:34
Localisation : france métropolitaine

lorizon-linite

Message par granpapoo »

An gran mèsi ba Kenn, an gran mèsi ba Sebastien, an gran mèsi ba tout kreyòlpal(an), ba Francesca mètamannyòk-nou-an èk ba Rafayèl too. Granpapoo kontan pale ba zòt tout jòdi, difèt lorizon-linite lwen toujou, men granmanman-mwen te ni labitid di : "Lafòs an yenyen pa ayen ! "

KARIBENDYEN se chimen-lensten-moun ki kanpe, ki doubout, ki vidjò, ki ka mache, ki ka vanse, toupannan yo ka gade kote lorizon-linite ye.

[Apa jòdi nou koumanse fè sa, apa denmen nou pou bout epi sa ! An tan lontan, an tan djab te tibolonm, pa te ni pyès chimen, pyès larout, pyès kote. An tan zansèt tout zansèt moun sete pyebwa, sete fondòk-bwa, sete savann, sete dezè, sete dezolasyon-plannèt-latè.
Rive an lè an nonm leve, an boug kon-w, an boug kon mwen. I anni doubout fout ! Adan gran savann-lan vayan pase vayan i mache : I mache, i mache, i mache, afòs i mache i chema ! Afòs i chema i koma ! Afòs i koma i koda ! Desèten moun sonje i te mò pou ayen. Men i te trase premye chimen asou latè. Mi se poutji dòt moun suiv li. Mi se konsa tout bagay koumanse : Nonm ki te nonm kite nonm ki pa te nonm dabòpouyonn yo deside mache. Kivedi yo mete pye-yo nan pye-premyedouvan, yo mete tras-yo nan tras-li, tjè-yo nan tjè-y, lèspri-yo nan lèspri-y. LENSTEN, lensten-tyebe-kò-w dwèt, lensten-mare-ren-w solid, lensten-rete doubout èk mache.]


Lè moun ka di-w : "Chimen-w pa an chimen" sonje lensten sitan fò, bebe ki bebe ka mache ! Lè moun ka vini di-w : "Lang-ou pa an lang" sonje lensten sitan fò, babil ki babil jaka babye !

KARIBENDYEN se chimen-linite-kreyòl, se an kay ki ni plisyè yonnte andidan-y. Sa yonnte ye ? En français on dit "module". In english it's called "unit". Mi chimen KARIBENDYEN :
1. yonnte bèlantre
2. yonnte kreyòl debare
3. yonnte tann epi konprann
4. yonnte lang-mawon
5. yonnte zantray-kreyòl
6. yonnte sonlang
7. yonnte masonn-lang
8. yonnte tawalangpalan

Kantapou "dictionnaire" petèt man ke kriyè-y "majolè". Kantapou "grammaire" simye man pou kriye-y "règlang"

Es zòt pare ? Manmay annou ale !
kenn
100 Posts
100 Posts
Messages : 155
Inscription : mardi 10 avril 2007 17:01
Localisation : CANADA

Message par kenn »

Sebastien
se ak tout plezi' mwen mon( je) ka esseye rede tout mounn konprwann on ti jan pi plus, se de premie fraz-la k'inn pi ro-a
M'eskuze mwen davans ba tout mounn ki kapab pa ka konprwann toutafètman sa mon ka ekri ,dèss ( du fait ) èt ( que) mwen bien konnen nou ke jwenn ak anpil supriz lè nou ka konmunike yonn èk lòt an kreyòl , sa nòrmal pou jòrdjijou , me ansanm ansanm nou tout nou key travay ansanm pou rann kreyòl-la pi konprwenab pou nou tout kit (que)se pou mounn haiti kit se pou mounn o antilles, kit se pou mounn atè guyane, kit se pou mounn atè zil a osean indien


[M'ap koumanse nan an di on grwò mèrsi ba granpapoo ba webmater a potomitan-an , mon ja ka koumanse tou nan an di on grwò mèrsi ba tout mounn k'ava lu sa k'ava finn marke sou li , lide n'ava vroye sou twèl sila-a ]

mi kèck explikasion

nan an : par
grwò : véritable; sincère
lu : lire
ava : sera; équivalent du 'ke' dans les antilles. en martinique aussi vous utilisez parfois si je ne me trompe
'm'a' au lieu de 'mon ke '


tchenbe rèd
KENN
sebastien
10 Posts
10 Posts
Messages : 16
Inscription : jeudi 24 mai 2007 23:23
Localisation : Ste Anne Martinique

Message par sebastien »

kenn a écrit :Sebastien
se ak tout plezi' mwen mon( je) ka esseye rede tout mounn konprwann on ti jan pi plus, se de premie fraz-la k'inn pi ro-a
M'eskuze mwen davans ba tout mounn ki kapab pa ka konprwann toutafètman sa mon ka ekri ,dèss ( du fait ) èt ( que) mwen bien konnen nou ke jwenn ak anpil supriz lè nou ka konmunike yonn èk lòt an kreyòl , sa nòrmal pou jòrdjijou , me ansanm ansanm nou tout nou key travay ansanm pou rann kreyòl-la pi konprwenab pou nou tout kit (que)se pou mounn haiti kit se pou mounn o antilles, kit se pou mounn atè guyane, kit se pou mounn atè zil a osean indien


[M'ap koumanse nan an di on grwò mèrsi ba granpapoo ba webmater a potomitan-an , mon ja ka koumanse tou nan an di on grwò mèrsi ba tout mounn k'ava lu sa k'ava finn marke sou li , lide n'ava vroye sou twèl sila-a ]

mi kèck explikasion

nan an : par
grwò : véritable; sincère
lu : lire
ava : sera; équivalent du 'ke' dans les antilles. en martinique aussi vous utilisez parfois si je ne me trompe
'm'a' au lieu de 'mon ke '


tchenbe rèd
Kenn
Mwen di'w, ou rive pale ba mwen pou mwen komprann ou!
Kreyòl mwen tro fransise pou mwen rive fè travay la ou fè la adan lòt sans.
Mi an rezon poutchi mwen se le se yich nou an atè matinik aprann kreyòl la lekòl la. Mwen pa manti ba'w, sa tre difisil isi a di fè moun komprann lide ki kreyòl la bizwen vanse.
Mwen pa pè, epi de moun kon'w, nou ke kole zepol pou nou rive.
granpapoo
100 Posts
100 Posts
Messages : 147
Inscription : mercredi 06 juillet 2005 18:34
Localisation : france métropolitaine

Porter de l'eau au moulin du créole

Message par granpapoo »

Zansèt tap di konsa: Nou se yich Manman Dlo.
Nous ne disons rien d'autre lorsque nous affirmons que nous sommes des citoyens créoles de la Planète Bleue et qu'au delà des dénominations Océan Pacifique, Océan Atlantique ou Océan Indien il n'existe qu'un seul océan.
YONNITE mi mo a Kenn ban nou pou rede nou save rouvè zye nou. YONNITE : Menm mannyè gen yon yonn dloseyan gen yon yonn kreyòl.
Ceux qui ne le voient pas sont aveuglés par l'insularité qui ne conçoit chaque créole que comme une île linguistique et n'envisage l'unité que sous la forme d'un archipel. Ceux qui ne le voient pas sont aussi parfois aveuglés par la continentalité qui ne voit dans les langues et cultures émergentes que des patois.
Nou se yich Manman Dlo. Kreyòl se dloseyan nou. Nou pou viv nan flo l tankou pweson nan dlo...
kenn
100 Posts
100 Posts
Messages : 155
Inscription : mardi 10 avril 2007 17:01
Localisation : CANADA

Re: Annou vini tout mounn pou nou gaye lide pou nou plòte li

Message par kenn »

Effectivement, l'insularité est la donne et ata koze bann zil kreol or gro festivite anuel pa fin remete sa an kestion. Il me semble que l'on se sent plus confortable à voir nos différences et les préservées pase pou nou kestione yo objektivman. Finalman. kreol se ta w tankon i se ta tout moun ki fin erite y.
KENN
granpapoo
100 Posts
100 Posts
Messages : 147
Inscription : mercredi 06 juillet 2005 18:34
Localisation : france métropolitaine

Le rhum nouveau et les vieilles outres

Message par granpapoo »

L'insularité est notre héritage et notre vécu. Les différences ne sont donc pas en danger, pas pour nous surtout pas entre nous ! Nou pa bouzwen pè. Men voye kreyòl douvandouvan apa rete dènye dèyè. Libète se yon chimen pou jòdijou tankou pou denmen. Divini nou se yon yonn kreyòl menm mannyè gen yon yonn franse ak yon yonn langle :
La langue ancienne des Angles a su se transformer pour devenir celle de tous les Britanniques et cela n'a pas empêché les Ecossais d'être Ecossais ni les Gallois d'être Gallois et encore moins les Irlandais d'être insulaires !
Le français n'est pas devenu spontanément la langue de tous les Français : Il a fallu qu'il s'affranchisse de ses racines unilatéralement franques qu'il se latinise, de ses origines purement franciennes qu'il s'ouvre à sa diversité, de son passé de langue commune d'Oïl pour s'affirmer langue nationale puis internationale. Aujourd'hui il y a une langue française et une infinité de façons régionales de la parler avec de multiples accents. Le kreyòl est le rhum nouveau de l'histoire des langues humaines. Il a vocation à faire éclater les vieilles outres. SE LIMEN DIFE NAN SAVANN POU TANN CHAN KRIKET !
ptitemariam
20 Posts
20 Posts
Messages : 29
Inscription : samedi 27 mars 2010 19:35

Re: Annou vini tout mounn pou nou gaye lide pou nou plòte li

Message par ptitemariam »

kreyòl konprann youn lòt, nou se frè ak sè.
Image
aaagul45
New entry
New entry
Messages : 1
Inscription : lundi 15 décembre 2014 13:08

Re: Annou vini tout mounn pou nou gaye lide pou nou plòte li

Message par aaagul45 »

M'eskuze mwen davans ba tout mounn ki kapab pa ka konprwann toutafètman sa mon ka ekri ,dèss ( du fait ) èt ( que) mwen bien konnen nou ke jwenn ak anpil supriz lè nou ka konmunike yonn èk lòt an kreyòl , sa nòrmal pou jòrdjijou , me ansanm ansanm nou tout nou key travay ansanm pou rann kreyòl-la pi konprwenab pou nou tout kit (que)se pou mounn haiti kit se pou mounn o antilles, kit se pou mounn atè guyane, kit se pou mounn atè zil a osean indien ..???
We are the leading the world in providing best Exam 640-878 prep solutions. Our incredible offers for braindumps - VCPC550 and www.ku.edu gedare accessible at Florida National University our Lynn University ged is very rare in IT world.
Répondre